Alustan Perunist . Ta on haigelt ülbe oma boksis, kuid see on ainult, siis kui puhastada. Ma ei kujuta ette, miks see nii on . Igaljuhul, et ta ei arvaks, et tema võim käib üle minu võimust, panin valjad pähe ja hakkasin tallivahel puhastam, kus ta loomulikult seisis väga ilusti. Trennis on ta üsnagi normaalne. Tal on palju energiat, mistõttu ta lihtsalt vahest reageerib asjadele hullemini,kui need on . Kuigi kõik ei ole nii ilus, kui tunduda võib. Meil on ikka päris mitu probleemi, millest oleks vaja lahti saada. Esiteks: Ta on suhtelislt jäik ja kange eest, üleminekud ei tule nii hästi, kui varem . Okei, see on asi, millega saan ma hakkama. Teiseks: Hakkab liialt esiotsale vajuma, ma täpselt ei tea, mida teha, kui ta seal on, seega kui keegi tark mu blogi loeb, siis võib mulle nõu anda. :) Aga samas on asju,mis on paranenud. Esiteks: Galopp, see on hoopis teine, ei kima käest ( väljaarvatud,kui ta midagi kardab) ja teiseks, suudame natuke normaalsematl keskmist traavi joosta. Need on asjad, millega tuleb vaeva näha .

Talizmaniga hüppasime. Üleval olid takistused, mis olid kõik kuidagi seotud. Soojendus oli enam-vähem. Natuke ebaühtlane. Galopis kangutab vasakut pidi. Esmalt hüppasime paremast jalast risti. See oli tühine, sest polnud kõrgust, mille pärast peaks kõik sammud õigesti sobitama. Siis tõsteti see lattaiaks ja sealgi olid hüpped normaalsed. Siis vasakust jalast okser. Esimese raksuga tõukas ta kohe väga kaugelt ära, nii kaugelt, et oleks võinud paha õnnetus juhtuda :S:S Järgmisel korral, oli normaalsem. Siis tulime rida: Okser 5 fuleed ja lattaed. 1 korraga tulin 4 sammuga, teised korrad oli normaalne. Siis süsteem, mille vahe oli üle 7 m . ALgul jäi vahe väga laiaks, pidin edasi sõitma. Sama oli ka teistega. Siis Raul tõstis natuke koomale ja siis oli normaalne. Ja siis tuli see kolmik, sammud läksid koguaeg õigesse kohta, KUID peale maandumist tuli pöörata kaarega vasakule okserile, mis polnud tore, saime hakkama, ainult 1 v 2 korda läks pekki .

Mul on imelik mure. Nimelt, ma vaikselt kardan hüpata. Mitte üldiselt, vaid just Talizmaniga. Ma tunnen, et ma ei saa hobust toimima nii nagu oleks vaja. Ta on tõsiselt minu jaoks VÄGA, VÄGA rakse hobune. Okei, kui hüppan temaga väikset lattaed nii umbes 9o cm on normaalne,aga kui hüppan sellist okserit, siis hakkan kartma. Nimelt, ma ei usalda seda hobust üldse mitte hüppamises, enam... oli aegu, kus ma teadsin, et ta kindlapeale läheb.. enam ma nii ei arva... Ja siis ma kardangi, et mingiaeg võib juhtuda õnnetus. Nagu tänane kaugelt ära tõugatud okser :S Võibolla jäi nüüd mulje, et iga hüppetrenn on selline- eluohtlik.. kuigi tegelikutl ei ole, need on mõned üksikud apsud, kuid ina põen neid. Ma pole siiamaani kartnud hüpata, nüüd küll ..

Ja Nobeliga hüppasin kah. Samu asju . Mm, ma pole tegelikult temast eriti rääkinud. Ühesõnaga, sealt kust ta tuli, sõideti väga, kohe väga väga kõva käega. Seega on hobune ülimalt kange eest, ta ei painuta eriti. Ta jookseb ratsmes, aga ta on kange. Jah, ta on ülimalt tundlik säärele, kuid temaga peab väga,kohe vägaväga palju tegema ratsastamist ning peatusi. Galopi tõste on ka omamoodu hullus. Algul kiirustab, kui hakkab väsima hakkavad tõsted ka normaalselt tulema. Kuigi hobune on väga koostöö huviline, mis mulle hullult meeldib ning ta hullult tahab tähelepanu ja sügamist. :) Igaljuhul, hüpe on tal VÄGA võimas, hullult töötab ja kui tavaliselt hobused haukavad takistusele peale, siis teda saab nii kokku võtta, kui ise tahad ja sammu on nii hea sätida temaga. Muidugi, ta on tuline, seega peale maandumist läheb natuke ikka aega, et teda tagasi kontrolli alla saada. Lihtsalt tuleb hakata temaga tööle, et talle lihast tuleks jnejne .

Vot dak !(Nobel siis, pilt pole minu ja ei oska öelda,mis ajast pärit,kuid siin on ta rohkem lihastes kui praegu)